Avaleht（https://employers.ee/）

Uudised（https://employers.ee/uudised/）

Uudised（https://employers.ee/uudised/）

Uudiskirjad（https://employers.ee/uudiskirjad/）

Raadiosaade “Tööandjate tund”（https://employers.ee/tooandjate-tund/）

Meist（https://employers.ee/meist/）

Liidu juhtimine（https://employers.ee/volikogu/）

Liikmed（https://employers.ee/liikmed/）

Meie töötajad（https://employers.ee/meie-inimesed/）

Räägime kaasa（https://employers.ee/raagime-kaasa/）

Rahvusvaheline suhtlus（https://employers.ee/rahvusvaheline-suhtlus/）

Ajalugu（https://employers.ee/tooandjate-keskliidu-ajalugu/）

Põhikiri（https://employers.ee/pohikiri/）

Majandusaasta aruanded（https://employers.ee/majandusaasta-aruanne/）

Meie tegevused（https://employers.ee/meie-tegevused/）

Töörühmad（https://employers.ee/meie-tooruhmad/）

Parim praktika（https://employers.ee/praktika/）

Halduskoormus（https://employers.ee/halduskoormus/）

Juhtimiskunsti klubi（https://employers.ee/juhtimiskunstiklubi/）

Innotrepp（https://employers.ee/innovatsioonitrepp-kiirendab-ettevotete-arengut/）

2% märgis（https://employers.ee/2-margis/）

Tuulelohe lend（https://onlineexpo.com/ee/tuulelohelend）

Töövõimereform（https://employers.ee/toovoimereform/）

Projektid（https://employers.ee/projektid/）

Manifest（https://employers.ee/manifest）

Tööandjate maja（https://employers.ee/tooandjate-maja/）

Hoone ajalugu ja arhitektuur（https://employers.ee/hoone-ajalugu/）

Ruumide broneerimine（https://employers.ee/maja-broneerimine/）

Kontakt（https://employers.ee/kontakt/）

Tule liikmeks（https://employers.ee/tule-liikmeks/）

Miks kuuluda Eesti Tööandjate Keskliitu（https://employers.ee/miks-kuuluda-eesti-tooandjate-keskliitu/）

Liikmeks astumise avaldus（https://temp.employers.ee/liikmeavaldus/）

Tund tööd ühe minutiga: Eesti tööstus õpib aega tagasi võitma

Ühes ettevõttes sünnib tellitud toode esmalt digitaalse kaksikuna, teises võib roboti töölepanek end õigustada juba viie detaili puhul ning kolmandas otsib tehisaru tootmisliinilt vigu. 2026. aasta „Tööstuse uuendaja“ nominendid näitavad, kuidas muuta tootmine täpsemaks ja paindlikumaks ning vabastada töötajate aega uute lahenduste loomiseks.

Üle poole meetri paksuste betoonseintega müramõõtekamber ning ruum, kus saab muuta lae kõrgust ja suitsu abil õhu liikumist jälgida. Ventilatsioonitoodete valmistaja ETS NORD on loonud endale labori, kus selgub, kas inseneride idee ka päriselt töötab.

Grupi operatsioonide juhi Amor Sinivee sõnul sündis investeering praktilisest vajadusest. Varem saadeti uus toode välisesse laborisse, oodati kaua ja maksti mõõtmiste eest kümneid tuhandeid eurosid. Alles seejärel võis selguda, et tulemus ei vastagi ootustele. Toodet tuli muuta ja katsetamine algas uuesti.

Sertifitseerimisele minnakse teadmisega

Oma laboris saab prototüüpi korduvalt täiustada, enne kui see sõltumatule sertifitseerijale saadetakse. Ettevõte teab siis juba, milliseid tulemusi oodata. Väline kinnitus jääb vajalikuks, kuid arendustöö ei sõltu enam iga muudatuse järel teise labori järjekorrast.

Müramõõtekamber on ülejäänud hoonest jäikade ühendusteta eraldatud, et kõrvalised helid katseid ei segaks. Liigutatava laega ruumis uuritakse aga, kuidas ventilatsiooni õhujagajatest tulev õhk erinevates tingimustes liigub. Laboris on tehtud teenustöid ka teistele Eesti tootjatele.

See võimekus toetab ETS NORDi suunda terviklahendustele. Lihtsate plekkdetailide kõrval sisaldavad tooted nüüd andureid ja kontrollereid ning valik ulatub torudest ja põlvedest ventilatsiooniseadmeteni. Uuenduse väärtus peab väljenduma kogu süsteemi toimimises.

Tellimusest sünnib digitaalne kaksik

Teine suur muutus toimub enne, kui tootmine üldse algab. Alates 2018. aastast arendatud süsteem suudab luua tellitud toote konfiguratsioonile digitaalse kaksiku ehk tootmiseks vajaliku digitaalse kirjelduse.

Kui klient valib veebipoes eri mõõtude ja lisadega toote, loob süsteem taustal vajaliku kirjelduse. Kui sama konfiguratsioon on juba olemas, kasutatakse seda. Nii jääb ära töö, mida tehnoloog peaks muidu pärast tellimuse saabumist käsitsi tegema.

Andmed liiguvad tootmise planeerimise tarkvarasse ja sealt töötaja töökohale. Tegelikku tööaega võrreldakse kavandatuga, et arvestusi parandada.

„See tarkvara üksinda on nagu tühi Exceli tabel,“ rõhutab Sinivee. Ettevõte peab ise kirjeldama oma tooted, andmed ja planeerimisreeglid. Selleks on ETS NORDis eraldi meeskond, kelle liikmeid nimetab ta digitaalseteks tehnoloogideks.

Tehisaru aitab omakorda võrrelda ostutellimusi tarnijate kinnitustega, et hinna- või muud erinevused leitaks enne arve saabumist. Ühine eesmärk on vähendada hilisemat vigade parandamist ja käsitööd.

Valmis see arendus ei saa. „Tootmine on muutuses kogu aeg,“ märgib Sinivee. Iga uus toode, seade ja töökorralduslik muudatus peab kajastuma ka digitaalses süsteemis.

Robot tasub tööle panna ka väikese tellimuse pärast

Roboti kasutamine ei pea enam eeldama sadade või tuhandete ühesuguste detailide tellimust. Metallitöötleja Finest Steel on jõudnud lahenduseni, kus robotpainutuskeskus võib end õigustada juba viie või kümne detaili puhul.

„Masina põhiprogramm valmib sekunditega,“ kirjeldab ettevõtte juhatuse esimees Sander Laide. Kogu seadistamine võtab tema sõnul umbes kümme minutit. See muudab tasuvaks ka väikeste partiide automatiseerimise – oluline võit ajal, mil kliendid soovivad järjest enam just enda vajadustele sobivaid tooteid.

Miljon eurot aastas masinatesse

Finest Steel on Laide kinnitusel viimased viis-kuus aastat investeerinud masinatesse ligikaudu miljon eurot aastas. Hoonetesse tehtud investeeringud sellesse summasse ei kuulu.

Robotpainutuskeskuse kõrval on üks viimaste aastate olulisemaid oste 24-kilovatine automaatlaadimisega laserlõikuspink. Selle kaamerasüsteemid aitavad lõikekiirust korrigeerida, automaatne laadimine aga masinat pidevamalt töös hoida. Kiire seadme puhul võib takistuseks saada hoopis see, kui kiiresti jõutakse talle materjali ette anda.

Digitaalne ülevaade ulatub ka kliendini. Kõik kümme tootmismasinat on ühendatud ettevõtte juhtimistarkvaraga ning nende tööd saab jälgida reaalajas.