Skip to content
Elektroonikatööstus Eestis
Elektroonikatööstus Eestis Keiu（https://estonianelectronics.eu/author/keiu/） 2023-03-09T10:04:05+02:00
Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine
Eesti elektroonika- ja elektriseadmete tootmine on suure ekspordi osakaaluga sektor, kus COVID-19 kriisi negatiivne mõju on avaldunud peamiselt tootmissisendite tarneraskustes ja tööjõuprobleemides.
Teisalt on koroonakriis tugevdanud trendi tuua tootmine Hiinast Euroopasse, et muuta tarneahelad lokaalsemaks ning sellest on võimalik kasu lõigata ka Eestil. Hiinast väljakolimise kõrval on turul ka teine Eestile kasulik trend, milleks on väiksemad, aga sagedasemad tootepartiid. Selline töökorraldus nõuab suurt paindlikkust, mida siinsetel ettevõtetel on võimalik pakkuda. Elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektori tulevikuperspektiivid on üldiselt head, kuivõrd nõudlust elektroonika järele suurendavad ülemaailmsed suundumused, nagu tööstuse digitaliseerimine, asjade internet ning keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamine.
Elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektoris tegutseb üle 250 ettevõtte. Enamik suuremaid ettevõtteid on rahvusvahelisele kapitalile kuuluvad tootmisüksused või tootmisteenuse pakkujad. Paljud ettevõtted asuvad Tallinnas ja selle lähiümbruses, kuid kaaluka panuse sektori eksporti annavad ka pealinnast kaugemal asuvad tehased. Nii näiteks moodustavad Saaremaal, Pärnus, Elvas ja Ida-Virumaal tegutsevad elektroonikaettevõtted ühe tähtsaima tegevusvaldkonna oma piirkonnas.
Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks – arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine ja elektriseadmete tootmine. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise alal on suurimad ettevõtted Ericsson Eesti AS (mobiilsidevõrguseadmed), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) ja FLIR Systems Estonia OÜ (termograafiasüsteemide tootmine) ning arvutite tootjaist on suurim Ordi OÜ. Erinevalt selle tööstusharu üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule. Elektriseadmete tootmise alal on suurim ettevõte ABB AS, mille põhitegevusala on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine. Teised suuremad ettevõtted on Prysmian Group Baltics AS (kaablite tootmine) Ensto Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur), AS Konesko (elektrimootorid ja -seadmed), AS Glamox (elektriliste valgustusseadmete tootmine) ning AS Harju Elekter Elektrotehnika (elektrijaotusseadmed).
2020. aastal mõjutasid elektroonikatööstust eelkõige koroonakriisist tingitud tarneraskused, mille tõttu langes esialgse statistika põhjal elektroonikatööstuses müügitulu 2%. Nõudlus elektroonikatoodete järele on küll kasvanud, kuid komponentide tarneprobleemide tõttu oli tellimuste täitmise võimekus piiratud. Sektori ettevõtete ekspordi osatähtsus müügis jäi aga endiselt kõrgeks, üle 90%.
Sektori kogumüügist tuleb suurem osa tuleb arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmisest, kuid võrreldes varasemate aastatega on elektriseadmete tootmise osakaal kasvanud ligi 10%. 2020. aastal moodustas elektriseadmete tootmine 39% kogu elektroonikatööstuse müügist. Mõlema tööstusharu toodangust läheb suurem osa ekspordiks. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete müügist eksporditi 96% ning elektriseadmete tootmise müügist 86%. Sektor annab olulise panuse kogu töötleva tööstuse eksporti.
Koroonaviiruse mõju elektroonikatööstusele oli pigem tagasihoidlik tänu ettevõtete heale varustatusele tootmiseks vajalike komponentidega ning suurenenud nõudlusele teatud elektroonikatööstuse toodete järele.
Elektroonika- ja elektriseadmete sektori tootmismaht langes 2020. aastal jooksevhindades 2%. Samuti oli esialgsete andmete põhjal müügitulu ja eksport elektroonika- ja elektriseadmete tootmise sektoris languses. Sektori ettevõtete ekspordi osatähtsus müügis jäi aga endiselt kõrgeks, üle 90%, ning osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis kasvas pisut. Koroonaviiruse mõju elektroonikatööstusele oli pigem tagasihoidlik tänu ettevõtete heale varustatusele tootmiseks vajalike komponentidega ning suurenenud nõudlusele teatud elektroonikatööstuse toodete järele. Näiteks kasvatas viiruse levik nõudlust meditsiinielektroonika tootmises, kuid samal ajal vähendas nõudlust transpordivahendite tootmisega seotud valdkondades.
Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete eksport langes 1,1 mld euroni ning elektriseadmete eksport 0,6 mld euroni. Kogu elektroonika- ja elektriseadmete ekspordis oli jätkuvalt suurima osakaaluga mobiilsideseadmete väljavedu, mis moodustas 40% sektori ekspordist ja mis oli võrreldes 2019. aastaga veerandi võrra suurem. Samuti olid olulised ekspordiartiklid trafod, voolujaotusseadmed ning kaablid, kuid nende tootegruppide eksport langes võrreldes eelneva aastaga.